“Ainult siis, kui sa ise ei väsi õppimast, saad õpetada neid, kel huvi elukestvalt õppida ja teha elus paremaid valikuid,” väidab täiskasvanute kutseline koolitaja ning MTÜ Tugi- ja Koolituskeskuse arendusjuht Kati Loo.
Sellele motiivile rajatud koolitustegevus algas 30 aastat tagasi koos vastsündinud vabariigiga, mil paljud kaotasid uue olukorra tõttu töö ja töölejäänuilt nõuti uutmoodi teadmisi. Toimetulekuks ei piisanud enam erialaspetsiifilistest oskustest, vaid inimesed vajasid ka psühholoogilist tuge. Just siis asutaski psühholoog Marika Juuse mõttekaaslastega ühingu koolitamiseks ja toetamiseks. Et aidata inimestel taasleida usaldus iseenda ja elu vastu.
“Paljud meie koolituse läbinud inimesed huvituvad meie meetoditest sedavõrd, et töötavad end ise koolitajateks,” rõõmustab koolitajate koolitaja Kati Loo, kes on ennast psühholoogia ja psühhoteraapia vallas täiendanud filoloog. MTÜ Tugi- ja Koolituskeskuse Usaldus koolitajad ja rehabilitatsioonimeeskond tegutsevad peamiselt Tallinnas ja Ida-Virumaal, aga ka mujal Eestis. Sel suvel on kokkulepe hakata pakkuma tööalast rehabilitatsiooniteenust ka Rae valla sotsiaalkeskuses Jüris.
Elust enesest
Ühe eheda näitena toovad ühingu tarmukad juhid praeguse koolitaja ja kogemusnõustaja Irina.
Eelmise majanduskriisi aegu töötuks jäänuna tuli Irinal hakata hooldama eakat ema. Nii saigi kõrgharidusega endine suurfirma hästitasustatud finantsjuht pikkadeks aastateks nagu uue ameti – töötust hooldaja. Olukord tundus lootusetu. Pikale veniv töötus muserdas naist sedavõrd, et varsti tuli tal apteegist iseendale ravimeid osta sagedamini kui ema tarbeks. Kuni ta ühel päeval otsustas tulla MTÜ Usaldus koolitusele. Praeguseks ei ole paranenud mitte ainult tema enda füüsiline ja vaimne tervis, vaid kutse omandanud koolitajana saab ta nüüd jõustada sarnaseid abivajajaid, nagu ta veel viie aasta eest ise oli.
“Kõige parema kontakti osalejatega leiavadki just inimesed, kes on ka ise elu hammasrattaid kogenud ja leidnud siiski motivatsiooni otsida midagi muud. Praktilisele kriisist taastumise kogemusele lisaks saavad nad meilt spetsiaalse väljaõppe ja kogemuse grupitöö läbiviimiseks. Sellistest praktikutest saavad MTÜ Tugi- ja Koolituskeskuses Usaldus empaatilised nõustajad ja koolitajad – just sellised, nagu ummikusse sattunud inimesed enda kõrvale sooviksid,” tunnustab koolitaja Kati Loo.
Eluratas ja rühmatöö
“Töötukassa kaudu leiavadki meieni tee tavaliselt inimesed, keda on tabanud elus mõni kaotus – tervisehädad, töötus, lähedase kaotus… Selliste elumuutuste keskel kaldutakse tundma järsku oma jõuetust, et neid pole kellelegi vaja, nende enesehinnang haihtub,” kirjeldab psühholoog Marika Juuse.
Kuidas aidata inimest, kes on kaotanud kõige tähtsama – usu iseendasse? “Eks me alusta sellest, et püüame aidata inimesel taas endaga sõbraks saada, avastada oma soove, ressursse, tuletada meelde tugevused ja oskused, näiteks ka analüüsivõime ja kriitilise meele – ei saa ju võtta kõike puhta kullana, mida keegi räägib,” tutvustab Kati Loo taastumise õppeprotsessi.
Üks taastumist toetavatest meetoditest on eluratta visualiseerimine. Selleks joonistab inimene omaenda käega paberile ringi ja jagab selle sektoriteks. Mõtteliselt kaheksaks alajaotuseks, mis on eluratta tasakaalu jaoks tähtsad: elamine, töö, õppimine, suhted, tervis, vaba aeg, elu mõte, enda eest hoolitsemine… Ja hindab siis oma rahulolu igas sektoris skaalal nullist kümneni.
Muserdatud inimene näeb hinnates ja jõustajaga arutledes nii seda, mis tema eluratast veeremas hoiab kui ka seda, kus ta suuremat tasakaalu sooviks.
“Edasi arutamegi, millises sektoris inimene ise kõige enam muutust soovib ja sepitseme üheskoos plaani, kuidas seda realiseerida,” kirjeldab ka ise nõustamist praktiseeriv Kati Loo taastumisprotsessi, rõhutades just sotsiaalse ehk inimeselt inimesele õppimise tähtsust.
“Meie koolitusgrupid pole suured, enamasti on kuni kaheksa inimest – nii saab iga õppetöös osaleja personaalset tähelepanu ja tunneb samas, et ta pole üksinda – on veel teisigi, kel sarnaseid probleeme,” rõhutab Kati Loo grupitöö eeliseid.
Kaasa elu muutustega
Mõni arvab, et on 50-aastaselt vana, teisel jagub ka üle 60-seltki jaksu ja teotahet midagi ära teha. “Eks see ole meie enda peas kinni,” teab psühholoog Marika Juuse. Nõukogude ajast mäletame, et naised läksid pensionile 55-, mehed 60-aastaselt. Nüüdseks on elustandardid, sealhulgas tervena elatud eluaastate arv kasvanud.
“Vanade nõukaaegsete hoiakute mõju on kiivas kaduma,” teab koolitaja Kati Loo. Et ajaga sammu pidada, käivitati mõned aastad tagasi projekt sihtrühmale 50+. “Jõudsime siis ka ise just sellesse vanusesse, lugesime ja õppisime, mis mujal maailmas tehakse, et inimesed tuleksid toime selle eluetapi väljakutsega, milleks on loov produktiivsus. Suhtumisega “ah mis nüüd mina enam” on see võimatu,” muigab Kati Loo.
Nüüd, kus ka koolitajad on ise vanemaks saanud, koondati oma teadmised-kogemused kokku projektiks “55+ teadvustamist ootavad väärtused”.
“Me ei korda inimestele kooliaegse matemaatika teoreeme ega õpeta uusimaid keemiavalemeid. Meie projekt on inimesele toeks, et taastada tähtsaim ressurss – eneseusk. Leida oma koht maailmas ja teiste inimeste keskel, taasavastada ja järgida oma väärtusi…” tutvustab projektijuht Kati Loo.
Kirjeldatud põhimõtteid järgib ühing läbivalt kõigis jõustamis-nõustamis-rehabilitatsioonitegevustes ja koolitustes, milles osalemiseks saavad rahastamisvõimalusi uurida töötud ja ka tööl käivad õpihuvilised peaasjalikult töötukassalt. Tulemus?
“Tulemuseks on see, et nii mõnigi 60+ inimene, kes on tulnud koolitusele mõttega, et ta kõlbab veel vaid suremiseks, on läinud teist kõrgharidust omandama,” toob psühholoog Marika Juuse inspireeriva näite.
“Usalda, sa suudad. Ja sa suudad palju rohkem, kui arvad!” meenutab arendusjuht Kati Loo lõpetuseks veel ühingu igihaljast tunnuslauset.
The post Sa suudad palju rohkem, kui sa arvad appeared first on Harju Elu.