Tallinna ehituskooli vilistlane Ira Sergejeva peab Tallinnas salongi Tuuni Ka, kuhu on oodatud mööbli restaureerimist oma käega proovima ning õppima kõik, kellel kodus mõni uuendamist vajav mööblitükk.
Ira asus esmalt õppima mööbli restaureerimist ning kui see kursus hakkas läbi saama, tundus talle, et tal on veidi aega, et veel midagi õppida. “Vaatasin, mis seal koolis on, ainuke, mis mulle sobis ja mida oli pakkuda, oligi tisler,” räägib Ira. See oli päevaõpe, mis sobis Irale suurepäraselt – ta käis päeval koolis ning õhtul pärast kooli läks tööle. “See sobis mulle!” kinnitab ta. Lisaks temale oli tislerikursusel seitse poissi ning veel üks noor tüdruk.
Ira sõnul hakkas õpe nii nulltasemest pihta, et temal ei olnud vähimaidki raskusi materjalist aru saamisel ja selle omandamisel. “Kuna ma olin restaureerimist õppinud, siis ma sain hakkama – see oli kordamine, tuletasin restaureerimisel õpitud asjad jälle meelde. Teisel tüdrukul ei olnud ka raske, sest ta oli eelnevalt ka natuke puiduga nokitsenud,” meenutab Ira.
Tema sõnul õpivad paljud iseenda jaoks, mitte selleks, et mööblit tööstuslikult toota või restaureerida. Ira on kogenud, et paljud ehituskooli õpilased tahavad tema salongi praktikale tulla. “Nad ei saa ju nii palju praktikat. Kodus üksi tehes ei ole neil kellegi käest küsida ega arutada, et kuidas mingit asja parem teha oleks,” räägib Ira ja tõdeb, et tunnis õpitu võib ju teooria tasandil selgeks saada, aga enamik õppureid tahab ikka kellegagi arutada ja materjali tunnetada. “Siis ma soovitan ja noortel on alati tunne, et oo, jälle õppisin midagi juurde,” räägib Ira.
Tisleriõppest on igapäevatöös kasu
Tuuni Ka on stuudio, kuhu võib restaureerimiseks viia diivanid, tugitoolid ning ka toolid, millel on lisaks puidule väikesed pehmed detailid. “Lisaks oleme teinud öökapikesi, värvimise ja tuunimisega saame hakkama küll,” ütleb Ira optimistlikult.
Tisleriõppest on Iral oma töös pidevalt kasu. “Meil ei ole küll kõiki töövahendeid, aga meil on tisler hoovi pealt võtta ning ma oskan temaga vaielda ja arutada, kuidas on mõistlik teha, sest tisler läheneb puidule hoopis teistmoodi kui restauraator,” räägib Ira.
Pärast tisleriõpet läks Ira edasi õppima pehme mööbli valmistamist, kus tehti otsast lõpuni üks tool. “Seal pidin lähenema nagu suures tootmises ning see protsess meeldis mulle väga,” kirjeldab Ira. Ta veetis ehituskoolis 5–6 aastat ning asi päädis sellega, et helistati ja kutsuti õpetajaks, isegi tisleriõpetajad küsisid, kas Ira ei tahaks proovida. “Lõpuks ma olin nõus ning õpetasin seal mitu hooaega pehme mööbli valmistamist,” meenutab Ira rõõmsalt.
“Meie kool on kõigile avatud!”
Tallinna ehituskooli arendusdirektor Tõnu Armulik räägib, et kool on kõigile avatud. “Olenemata varasemast haridusest või kogemustest ootame kõiki õppima,” julgustab Armulik.
“Meie kooli nimi on Tallinna ehituskool, see tähendab, et ehitus on meie põhivaldkond, me oleme kogu Eestis ainuke ehitusele spetsialiseerunud kool,” räägib Armulik. Taustaks selgitab ta, et ehitust õpetatakse veel umbes 18 kutsekoolis.
“Ainuke spetsialiseerunud kool oleme meie, teistes on õpe osade kaupa,” selgitab ta.
Tallinna ehituskoolis on, nagu nimigi ütleb, kõige suurem valdkond ehitus, sellele lisandub puit ehk materjalitöötlus. Sellel õppesuunal õpetatakse tislereid, puidupingi operaatoreid, pehme mööbli valmistajaid ning restauraatoreid.
Armulik räägib, et kolmas suur valdkond on elekter, kus õpetatakse välja sisetööde elektrikke, kes töötavad lõppkokkuvõttes samuti ehitusel.
“Kahel viimasel aastal on meil olnud avatud ka uus õppekavarühm – aiandus, kus õpetame maastikuehitajaid,” räägib Armulik. “Just selle suunitlusega, et meie õppekava on rohkem ehituse poole kaldu, erinevalt nendest maastikukujundajatest, kes Räpina aianduskoolis õpivad – seal õpitakse taimede eest hoolitsemist ja loodusega koostöö tegemist, meie õppekavas on maastikuehitus – puit- ja kivimaterjalidest väikevormid, kivisillutised ja taimede pool ka, aga viimane mitte nii põhjalikult, nagu õpetatakse aianduskoolides.”
Armuliku sõnul on viimastel aastatel olnud kõige populaarsemad erialad viimistlus ja ehituspuusepp. “Kui rääkida konstruktsiooni ehitusest, siis õpetame oskustöölisi kahel erialal: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja ning puitkonstruktsioonide ehitaja ehk rahvapäraselt müürsepp ja puusepp,” räägib Armulik ja kinnitab, et just puusepa erialale õppima on enamasti palju tahtjaid.
“Kindlasti on populaarne eriala ka viimistlus, kus õpivad maalrid, plaatijad jne – need on populaarsed kõigis koolides, mis õpetavad ehitust,” teab Armulik.
Ta kinnitab, et kindlasti tasub avatud silmadega vaadata ehituse eriala müürsepa poolt, kuna selle õppekavaga õpetatakse olulises mahus nii betoonitööde tegemist kui ka väikeplokk müüritiste rajamist, mis omakorda moodustavad põhilised konstruktsioonielemendid enamikus tänapäeva ehitistes. “Tööd oleks sellel erialal kindlasti, sest nõudlus kutsetunnistusega oskustöötajate järele ehitussektoris, kus praegu hõivatutest omavad erialast haridust alla poole, on suur,” teab Armulik.
Ligipääs kõigile vaba
Tallinna ehituskooli õppijate puhul on sooline tasakaal paigas. Vaatamata sellele, et ligipääs meie pakutavatele erialadele on kõigile vaba, on siiski välja kujunenud trend, et viimistluse, restaureerimise ja pehme mööbli valmistamise erialadel on enamik õppijaid naissoost.
Armulik rõhutab, et kutsekool on avatud kõigile: nii neile, kellel keskharidus olemas kui ka neile, kellel selle omandamine alles käsil. “Polegi sellist inimest, kes ei saaks meile õppima tulla,” julgustab Armulik. Ta ütleb, et tasemeõppes on pooled õppijad täiskasvanud ning ülejäänud noored, vanuses 16–19.
Tagamaks, et täiskasvanud õppijatel oleks lihtsam õpinguid töö- ja eraeluga ühitada, toimub enamik kutseõpet nendele sessioonõppe vormis.
Sellele lisaks pakub kool täiskasvanutele täiendusõppe kursuseid, millel saab osaleda õhtusel ajal pärast päevatööd. “Klassikaline mudel on kolm korda nädalas kella viiest üheksani ja valdavalt on need praktilised kursused, teooriat on minimaalselt,” räägib Armulik.
Kui enam ammu ei ole mingi ime, et kutsekoolist minnakse kõrgkooli edasi õppima, siis viimastel aastatel on Armuliku sõnul hoogu võtnud teistpidine trend: kõrgharidusega ning heal järjel inimesed teevad elus olulise pöörde ning lähevad kutsekooli õppima praktilisi erialasid. “Põhjus võib olla ka see, et tasemeharidus on kutsehariduses kõigile tasuta,” kinnitab Armulik.
Töötukassa koostööpartner
Täiendusõppe kursused võivad olla nii tasulised kui ka tasuta. Tallinna ehituskool on töötukassa koostööpartner ning seega saavad seal koolitustel tasuta osaleda kõik need, keda töötukassa on koolitusele suunanud.
Tasuta on võimalik oma erialaseid teadmisi täiendada ka ESF-i rahastatud täiendusõppe kursustel, mida lisaks Tallinna ehituskoolile pakuvad vastavalt oma valdkonnale peaaegu kõik kutseõppeasutused Eestis.
Armuliku sõnul jagus veel eelmisel aastal tasuta kursusi pea kõigile soovijaile, ent koroona tegi oma korrektiivid. Praegu on nii, et rahastust antakse neile kursustele, mis on rohkem suunatud kaugtööle ning sellistele lahendustele, mille vajaduse tõi esile koroonakriis. Armulik rõhutab, et töötutele, kes tulevad kooli lävepakule töötukassa koolituskaardiga, on kõik kursused kogu mahus tasuta.
“Meie kool on kõigile avatud!” kinnitab Armulik.
The post Vilistlane: “Siit koolist saab kuhjaga teadmisi!” appeared first on Harju Elu.