Ehkki Marina Kaljurand ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda, on ta praegu populaarseim presidendikandidaat. Intervjuus Harju Elule räägib ta sulgpallist, tööst välisministeeriumis ning mõistagi valimiskarussellist. Teie elus oli pöördeline aeg 1991. aastal. Kõigepealt tulite Eesti naisüksikmängu meistriks sulgpallis. Jah, nii see oli. Kust on pärit huvi sulgpalli vastu? Tegelikult see on juba kooliajast pärit. Ma käisin Tallinna 7. keskkoolis, seal olid sulgpallitrennid ja treener Koit Muru. Ta käis läbi kõik klassid ja kutsus lapsi sulgpalli mängima. Meie klassist läks alguses paarkümmend last. Pidama jäid mõned. 1970ndate lõpus oli Tallinna 7. keskkool sulgpallikool. Seal oli väga-väga palju sulgpallureid – minuvanuste seas, vanemate seas, nooremate seas. Kas abikaasa Kalle, tütar Kaisa ja poeg Kristjan mängivad ka sulgpalli? Praegu aktiivselt ja väga heal tasemel mängib poeg Kristjan, kes on Eesti meister meespaarismängus, ja ma julgen väita, et üks Eesti parimaid paarismängijaid. Kristjan on koos oma abikaasa Lauraga Eesti number kaks segapaarismängus. Tütar Kaisa mängib ka sulgpalli. Kalle võistlustel enam ei käi, aga käib trennis ja mängib sulgpalli edasi. Samal, 1991. aastal kutsus Lennart Meri Teid tööle Eesti välisministeeriumisse. Millega ta oma ettepanekut põhjendas, kui ruttu ta Teilt jah-sõna kätte sai? Tegelikult minuga ei rääkinud mitte Lennart Meri, vaid minu paralleelklassivend Riho Laanemäe. Aga ...
Artikkel "Marina Kaljurand: mulle ei meeldi sihilik valetamine" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.