Keila Jõepargi arendajad pakuvad välja võimaluse, et senise kuue plaanitud elamu asemele ehitatakse kinnistutele vaid kaks elamut. Need asuksid endiste hoonete asemel, pargialale jääks aga esialgu tühi kinnistu. Planeeringu kohaselt soovib Ameerika Ühendriikides elav omanik Arne Kalm rajada endale kuuluvale maa-alale kuus elamut 46 uue eluasemega ja hulga parkimiskohti. Kava aga leidis Keila elanike hulgas vastasseisu. 18.juulil anti linnavalitsusele üle 1478 allkirjaga ühispöördumine. Selles kinnitati, et elamute rajamine Jõeparki on vastuolus avalike huvidega. Osaliselt asuksid need kõrghaljastuse alal ja jõe kallaste ehituskeelu vööndis. Saarel asub kunagise mõisa peahoones maakonna muuseum ning samas kõrval ka väikelinnuse varemed. Et arutada edasisi plaane, võimalikke kompromisse ning tegevust, kutsuti huvilised 29. augusti õhtuks linnavalitsuse saali. Sajakonnale keilakale andsid pea kolme tunni jooksul selgitusi arhitektibüroo ARX arhitekt Ilmar Heinsoo, linnapea Enno Fels ja abilinnapea Timo Suslov. Suured plaanid Ilmar Heinsoo ütles, et omanik Arve Kalmu vanaisa Alfred ostis mõisasüdame aastal 1918. Omandireformi käigus tagastati lapselapsele peaaegu kogu ala. Tagastamata jäid vaid olemasolevate elamute alused, omanik loobus ka muuseumihoone krundist. Praeguseks moodustab Jõepargist pool sotsiaalmaa, 35 protsenti elamu- ja 15 protsenti kaitsealune maa. “Arendamise plaanid algasid juba 1994. Lõunaosasse pidanuks ehitatama hulk elamuid, selle keskele aga spordiväljak ja -hoone. Üldplaneering koostati aastatel 1995-1998,” ütles Heinsoo. Sellele ...
Artikkel "Kompromiss Keila Jõepargis: elamuid rajatakse vähem" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.