Sel nädalal toimusid Harjumaal järjekordsed Rail Balticu avalikud arutelud. Trassivalik on maavanema poolt tehtud ning sellele lisatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Aina selgemaks saab ka, kuidas lahendatakse kiirraudtee ristumised asumite ja teedega. Enne avalikke arutelusid olid maakonnaplaneering ja KSH aruanne juuli algusest kuni 8. augustini avalikul väljapanekul. Selle aja jooksul oli kõigil võimalik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahendusele ja aruandele. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide ütles, et Harjumaalt esitati planeeringule 19 kirja ettepanekute, selgutustaotluste ja vastuväidetega. Peamiselt taheti teada, milline saab olema mõju raudtee äärde jäävatele elamutega kinnistutele ning millised on ehitusvõimalused raudtee lähivööndis. Ettepanekud puudutasid peamiselt müra tõkestamist ja raudteega ristuvate maanteede eritasandiliste ristete paigutust. „Vastuväited sisaldasid peamiselt omaniku kinnistule või selle lähedale raudtee rajamisega mittenõustumist,“ ütles Loide. Algavad maatehingud Selle nädala alguses tuli välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaan muuta kinnisasja sundvõõrandamise seadust, mis võimaldaks Rail Balticu trassile jäävatelt maaomanikelt senisest kiiremini ja odavamalt nende maa sundkorras võõrandada. Kui praeguse seaduse järgi saab kinnistu üle võtta ainult pärast sundvõõrandamise tasu väljamaksmist ja kohtuvaidluste lõppu, siis uue seadusega saab riik asju teha kiiremini, enne tasu maksmist ja kohtuvaidlusi. Loide sõnul algavad läbirääkimised trassi alla jääva maa omandamiseks sõltuvalt eelprojekti valmimisest. Eelprojekti Pärnumaa osa on valmis, ...
Artikkel "Rail Baltic sõidab aeglaselt, kuid kindlalt edasi" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.