Augustist 1991 on veerand sajandi jooksul kirjutatud ja räägitud väga palju. Põhitähelepanu on läinud Kloostrimetsa teletorni ning raadio- ja telemaja kaitsele. Samuti 20. augustile Toompeal, kus lõpuks taassiseseisvumise poolt hääletati. Aga võitlustest elektroonilisel rindel on olnud juttu vähem. Nendel tähtsatel päevadel kasutasid Eesti sideasjatundjad vastase (nõukogude) armee tegevuse segamiseks Tabasalu saatjat, telefoniühendust peeti vajadusel läbi Kose sidesõlme. Toonane valitsuse eriside juht Aadu Jõgiaas ütleb, et side oli siis ja on tänaseni väga tähtis. Kui lakkab töötamast raadio- või satelliitside, siis kaob varsti ka küberside koos serveritega. „Kõik teavad side olemasolust. Aga võitlus vähestele näha,” lisab mees. Lünka nähtamatutest lahingutest on püüdnud täita Aadu Jõgiaasa ning Henn Karitsa 2012. aastal kirjutatud raamat “Leegitseval piiril”. Täna esitletakse teletornis Jõgiaasa raamatut “Veretu võitlus Eesti eest 1991”. Et Eesti vajab korralikku eetrivõimalust ja sidekeskust, sai selgeks pärast verist Vilniuse pühapäeva. Vene eriväed ründasid 13. jaanuaril 1991 sealset teletorni ning tapsid 14 kaitsjat. Pärast seda ei töötanud Leedus ringhääling ning parlament ja valitsus ei saanud teateid edasi anda. Lisaks segati ka toonast operatiivsidet, politsei-, kiirabi-ja tuletõrje saatjaid. Salaliinid Kosele Et Ülemnõukogu ja valitsus saaksid vajalikult hetkel eetrisse minna, ehitati Eestis salajane sideliin Toompealt Kloostrimetsa teletorni ja ka varusaatjatesse. Sidesüsteemid ja kaugejaamad olid toona julgeolekukomitee (KGB) ...
Artikkel "1991: Tabasalu saatejaam segas dessantväe lahingukäske" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.