Milliseks hindab selle aasta põllusaaki põllumees? Milline on üldse Eesti põllumajanduse hetkeseis? Ja et Eesti põllumajandus on veerenud turumajanduse ameerika mägedel juba veerand sajandit, siis mis on selle veeremise hind? Tutermaal pole mägesid. On keskmist sorti paepealsed põllud ja rohumaad. Nagu Põhja-Eestis ikka. Ja rohumaade ja põldude keskel, Keila külje all seisavad Metsaküla Piima ASi suured tootmishooned. Ja mitte väga suur kontorihoone. Seal ongi firma tegevjuhist agronoom Lauri Lepassaar kõigile keerulistele küsimustele nõus vastama. „See põlluaasta just kõige parem pole, varajane oder andis tagasihoidliku saagi, nii kolm tonni hektarilt. Seda on tonni võrra vähem kui aasta tagasi,“ räägib tegevjuht saagist, mis juba põldudelt toodud. „Loodame nüüd rohkem taliviljale, aga tundub, et seegi lootus on natuke nutune. Eelmisel aastal saime hektarilt 6,7 tonni talivilja märjas kaalus arvestatuna, sel aastal nii palju ei tule. Triticale hävis talvitudes hoopis, tuli ümber künda,“ võtab Lepassaar põldudelt saadu kokku. Aga see pole veel kõik. Metsaküla Piima põhitoodanguks on ikkagi piim. Sellepärast tuleb varuda ka karjale sööta. „Kaks niidet on tehtud, kolmanda niitega saame söödavaru varutud,“ on Lepassaar kindel. Läheb Lätti ja Leetu Et tänapäeval robot lehma lüpsab, pole kellelegi uudis. Tutermaal on neid lüpsjaid 8. Ära tuleb lüpsta 540 lehma. „Esimesed robotid said lauta 5. ...
Artikkel "25 aastat – TERE jah, aga kuhu piim panna?" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.