Et üks kesksuvine küün rahvast nõnda pungil täis saab, ei osanud veel kevadel keegi oodata. Polnud see küün ju ainuke Eestimaal, kuhu nüüd loomasööda asemel inimesi kokku veetakse. Kui palju üle Eestimaa suveetendusi ja -kontserte antakse, vaevalt seda keegi teab. Igal juhul – palju, väga palju. Näitlejad ja muusikud on nagu riigikogulased, suvel puhkamise asemel töötavad. Et tavakodanikud saaksid hästi puhata. 28. juulil esietendus Naissaarel Omari küünis taani stsenaristi Anders Thomas Jenseni tragikomöödia „Aadama õunad“. Teatri jaoks olid tüki samanimelise filmi järgi seadnud Priit Võigemast ja Henrik Kalmet. Arvestades laval toimuvat ja loo allteksti oldi etendus just õigesse kohta seatud, Omari küüni. Juba teatrisse minekul – merereis, sõit mööda kohutavalt auklikke metsateid – kangastus tõenäoliselt paljudele minejatele elu ääremaal, sõit kuskile üksildasse kirikusse või rehabilitatsioonikeskusesse. Ja Omari küüni väljapeetus ainult tugevdas seda tunnet. Eelmäng oli sellega vaatajad juba oma lummusesse haaranud. Võitlus Saatanaga Etendus ise jätkas seda lummuses hoidmist esimestest stseenidest. Küüniseinte vahel kohtusid tingimisi vanglast vabastatud neonats, üdini kurjust täis Adam (Priit Pius) ja kirikuõpetaja, üksnes jumala ja inimeste headusse uskuv Ivan (Märt Avandi). Rehabilitatsioonikeskuse kirjusse, et mitte öelda üliraskesse patsientide perre kuulusid veel maniakaalselt Statoile rööviv immigrandist pagulane Khalid (Kait Kall) ja kleptomaanist vägistaja Gunnar (Margus Prangel), samuti ...
Artikkel "Aadama õunad – delikatess gurmaanidele" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.