Ehkki Rootsi, Taani ja Norra aladelt retki alustanud viikingid teadupärast ühtegi asulat Eestisse ei loonud, on viikingeid mängitud nii Harjumaal kui väljaspool seda. 18.–25. juulil saadi kokku Kose vallas Kiruveres. 2000. aastal olid viikingid Pärnu Watergate’i festivali taustajõuks, siis mõned aastad Käsmus. “Käsmus kuivas asi kokku ja kuna see vajadus oli, siis tegime siia Kiruveresse,” selgitab Toomas Mägi (52), kes on hariduselt keemik, kuid töötas paarkümmend aastat Tallinnas ajaloo instituudis. Kiruveres löödi viikingite muinaslaager esimest korda püsti 2007. aastal, kui EAS eraldas selleks 150 000 krooni. Edaspidi on osavõtjad toime tulnud eeskätt omaenda sissetulekute najal. “Võtan oma puhkuseraha, oma mehe puhkuseraha ja palga ning paneme laagri püsti ja siis kutsume sada sõpra külla,” räägib Kati Muru (49), kes argipäevaselt juhib õmblusettevõtet Murueit. Kreenholmi kangast Kiruveres on loobutud esialgsest plaanist luua vabaõhumuuseumilaadne muinasküla. “Ei ole võimalik panna villases kleidis vanainimest siia tarka juttu ajama. Me ei leiaks lihtsalt koolitatud inimesi, kes seda asja veaks. Seetõttu on need üritused siin hooajalised,” ütleb Toomas. Kust ikkagi pärinevad Kiruvere uhked viikingitelgid? “See on nüüd paviljon-tüüpi telk. Põhimõtteliselt on ta viikingiaegse telgi rekonstruktsioon, kuigi on kasutatud tänapäevast õmblemistehnikat. Telk püsib püsti kahe posti ja ühe tala peal. Kogu konstruktsioon kinnitatakse vaiadega maasse,” selgitab Kati. “Telgi ...
Artikkel "Kiruveres mängiti muistseid viikingeid" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.