Eesti Punase Raamatu 1. kategooriasse kuuluva liigi kaitsmine on viimastel aastatel nõudnud saja kopra elu. Eestis on ebapärlikarbi populatsiooni suuruseks hinnatud 40 000 isendit, kuid puutuda neid ei tohi. “Pärlipüük on Eestis keelatud ja aktiivselt ei ole sellega tegeldud vähemalt 1930. aastatest,” väidab Maili Lehtpuu keskkonnaametist. “Ebapärlikarp levib tänaseks teadaolevalt üksnes ühes Lahemaa rahvuspargis paiknevas jões,” selgitab Lehtpuu. Vaenlane on kobras Mida siis on ebapärlikarbi kaitsmiseks ette võetud? “Täpset asukohta on tulenevalt looduskaitseseaduse § 53 lõikest 1 keelatud massiteabevahendis avalikustada,” rõhutab Lehtpuu. Kattevarjuna kasutatakse nime “pärlijõgi”. Kaitsealuse liigi põhivaenlaseks on üllatuslikult kujunenud kobras. “Ebapärlikarpe kahjustab kobras kaudselt, tõkestades ebapärlikarbiga seotud peremeeskalade (meriforell ja jõeforell) liikumist mööda ebapärlikarbi elupaigaks olevat jõge,” väidab Lehtpuu. “Lisaks sellele kuhjavad kopratammid enda taha peeneteralisi setteid ning kui kopratamm paikneb otse ebapärlikarbi populatsiooni keskel, võivad karbid pikaajalise muda kogunemise tõttu ajapikku mattuda ja selle tagajärjel surra,” kirjeldab Lehtpuu. “Teisalt on koprapaisud ebapärlikarbi elupaigajõe ülemjooksul positiivsema mõjuga, kuna hoiavad siin peeneteralisi setteid kinni, moodustavad üleujutusalasid, mis toimivad ka veereservuaaridena, ning võivad parandada seeläbi kaudselt alamjooksu elupaiga tingimusi,” toob Lehtpuu välja mõne positiivsema noodi. “Sellest hoolimata on oht, et kobraste arvukuse tõustes suureneb nende tegevusaktiivsus just ebapärlikarbi levikualadel ning koprapaisude negatiivne efekt kaalub üles väikse positiivse mõju,” hoiatab ...
Artikkel "Ebapärlikarbi kaitsmiseks kütitakse kopraid" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.