Kütteperiood on algamas, inimestel küttepuudki reeglina juba koduõuel riita kuivama laotud. Viimane aeg on mõelda ka küttekolletele – needki tuleb eelmise aasta tahmast ja nõest puhtaks nühkida.
“Olgu siis eramu või suvila, iga maja küttekolded ja korstnad on vaja puhtaks pühkida igal aastal,” kinnitab neljanda kategooria korstnapühkija Anatoli Tambelt. “Laialt levinud arusaam, et pühkida tuleb iga viie aasta tagant, on vale. Seadus ütleb, et puhastada tuleb igal aastal, neist neli aastat võib teha seda majaomanik ise, viiendal aastal peab pühkima aga atesteeritud korstnapühkija.”
Korstnapühkimine ei ole lihtsalt tahma väljavõtmine puhastusluukidest, vaid eelkõige kõikide lõõride mehhaaniline puhastamine harjadega või spetsiaalsete tööriistade- ja seadmetega ning juba seejärel tahma eemaldamine puhastusluukidest.
Anatoli Tambelt on korstnapühkija ametit pidanud kaheksa aastat, päevas puhastab ta tavaliselt kolme-nelja maja küttesüsteemid.
1. Vastutab valdaja
“Korstnapühkija ainukeseks kohtunikuks on tema tellija. Ja muidugi seadus, pead korralikult tööd tegema vastavalt seadusele ja eeskirjades ettenähtule,” kõneleb Anatoli Tambelt. Loomulikult on see suur vastutus – korstnapühkija tööst sõltub inimeste tervis, halvemal juhul isegi elu. Ning vara.
Kas korstent pühkida aga enne või peale kütteperioodi lõppu, selles Anatoli Tambelt vahet ei näe. “Eestis oli vanasti maal selline traditsioon, et korstent pühiti üks kord aastas – vahet pole, kas seda teha enne või pärast kütteperioodi või hoopis kütteperioodi keskel – aga küttekoldeid ja lõõre pühiti kaks korda aastas,” teab koolitatud korstnapühkija ka vanu traditsioone, mille järgi võiks oma küttekoldeid hooldada praeguselgi ajal. “Kui tootja on tehnilisse passi märkinud, et küttekollet tuleb puhastada neli korda aastas, siis tuleb seda ka teha,” kinnitab Anatoli Tambelt. Vastasel korral kindlustus pretensioonidega ei arvesta, kahjunõuet ei hüvita. Samas mõned kindlustusseltsid tahavad, et korstnapühkimise akt oleks majaomanikul igal aastal ette näidata. “Siin on tuleohutuse seaduse ja kindlustusseltside nõuded küll omavahel vastuolus, aga tuleohutusseadus ei näe ette vastutust. Vastutus tulekahju eest lasub elanikul, omanikul, valdajal,” ütleb kogemustega korstnapühkija.
2. Kontrolli ostetud maja
Miks aga ikkagi vahel juhtub – korstnapühkija on oma töö eeskujulikult teinud, aga sellest hoolimata puhkeb tulekahju?
Tavaliselt on siis mõnda teist kütmise reeglit rikutud – on toimunud ülekütmine, köetakse poolkinnise siibriga, kasutatakse kütmiseks poolniiskeid puid, mille põlemisel tekib aga kergestisüttiv tahm ja pigi. Ja siis võib lahvatada juba leek. Probleeme näeb korstnapühkija ka vanade suvilate ostus: tihtipeale on neis küttesüsteemid aastakümneid puhastamata. Kui siis uus omanik äsjaostetud maja kaminasse tule teeb, võib kaminale lisaks varsti terves majas tuli olla. Selle pärast soovitus: enne tule süütamist kontrollida vastostetud eluasemes küttesüsteeme.
3. Milliseid puid kasutada?
Eestis traditsiooniline, ka küttekoldele hea puu on ikka haab ja lepp. Kask on hea küttepuu, aga madalal temperatuuril eraldub põlemisel tökat, millest vanasti tehti saapamääret. Selle pärast nõuab kask kõrgema temperatuuriga küttekollet Samas tuleb jälgida, et ahju välistemperatuur ei tõuseks kõrgemale kui 80 kraadi. Ka peavad puud kütmisel olema kuivad. Meie tingimustes tähendab see, et puu peab olema välistemperatuuril kuivanud vähemalt kaks aastat katuse all.
“Paljudel inimestel on tänapäeval kaminad, mis lähevad otse korstnasse. Nende tõmme on reeglina väga hea ja siis hakatakse regulaatoriga vähem õhku andma. Sellisel juhul kamin ei põle, vaid hõõgub. Mida kauem küttekolle hõõgub, seda rohkem eraldub tahma. See on aga ohtlik, puu ei tohi hõõguda,” manitseb korstnapühkija moodsate küttekollete omanikke.
“Samas kui on külmaperiood, võib kütta ka kaks korda päevas. Või võib küttekoldesse aeg-ajalt jälle puid lisada,” õpetab spetsialist. ”Aga üle ei tohi kütta!“ Kiiresti-kiiresti ruumi soojaks saada soovides ja arutult puid ahju ajades kütab üle. Kui kuskil küttsesüsteemis veel mingisugune pragu sees, siis ongi õnnetus käes.
4. Must suits korstnast
Majaomanikud on mõnikordki täheldanud: kütma asudes tõuseb korstnast üles esmalt must suits, mis pikapeale taas halli värvi omandab.
“Korstnas seisab ports niisket õhku. Ja tänu sellele tuleb musta suitsu. See pole ohtlik, aga ikka tuleb kontrollida, millega tegu. Need võivad olla ka tahma jäägid, mis õhu soojenedes õhku tõusevad,” hoiatab ametimees. Parem karta kui kahetseda.
5. Kasutusluba
Jaanuarist 2020 peab elamutel olema kasutusluba. See tähendab, et nii maja kui küttekolle peab olema ehitatud vastavalt projektile, küttekoldel olema vastavad sertifikaadid. “Kui seda pole, tuleb kutsuda meisterkorstnapühkija, kes teeb auditi,” annab neljanda järgu korstnapühkija Anatoli Tambelt nõu värsketele majaomanikele.
Lihtsaim viis meisterkorstnapühkija leidmiseks on minna Korstnapühkijate Koja kodulehele ja vaadata, kes, ehk 5. järgu, korstnapühkijatest teenindab piirkonda. Ka meisterkorstnapühkijal on kompetents teha küttsesüsteemide audit,“ ütleb Anatoli Tambelt.
The post Viis nõuannet korstnapühkijalt algavaks kütteperioodiks appeared first on Harju Elu.