Etendusega soovitakse tähelepanu pöörata Prangli saare kõige olulisemale ajaloosündmusele, mis räägib laeva Eestirand päästmisoperatsioonist 1941. aastal ning kus hakkab lahti rulluma tuhandete inimeste pääsemise ja päästmise lugu.
Tegemist on tagasivaatega Teise maailmasõja aega, mil sundmobiliseeritud Eesti mehed, keda ootas ees ränk saatus surra Siberi tööpatareis või märg haud Hara lahe miiniväljal, pääsesid tänu rannarahva kangelaslikkusele Prangli saarele. Mis sai pääsenutest ning mis sai Eesti kõige suuremast kalalaevast Eestirand? Nendele küsimustele leiab vastuse sellel suvel Prangli saarel, Neeme külas ja Viimsi Rannarahva Muuseumis etenduvast suvelavastusest.
Suvelavastus “Eestirand. Lootuse kursil” põhineb tõestisündinud lool, mis elab pranglilase juttudes ja südames ning laevast pärit esemetena siiani paljudes Prangli saare kodudes. Sündmust, millel lavastus põhineb, võib lugeda viimase 100 aasta Eesti suurimaks merepääste operatsiooniks.
Etendus hoiab pärimust
Jane Leppmets ettevõttest Prangli Reisid räägib, et suvelavastuse idee tuli Prangli Reiside tegevjuhilt Annika Pranglilt. “Juba mitu aastat olid Annika Prangli ning lavastaja Eva Kalbus laeva Eestirand loo lavastamisest põgusalt rääkinud, kuid nüüd, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ajal tundus kõige sobivam aeg see lugu lõpuks teatriajalukku kirjutada ning rahvale ette kanda,” räägib Leppmets etenduse sünnist. Esietendus peetigi eelmise aasta suvel Prangli sadamakuuris, kokku mängiti Pranglis mullu suvel viis etendust maha. “Etendused olid populaarsed ning vaatajaid oli nii saarelt kui mandrilt. Mõtlesimegi, et nii suurt ja olulist lugu ei saa ainult ühel suvel rahva ette tuua, vaid toome selle sellel suvel inimestele veelgi lähemale. Praegu on paigas üheksa etendust – neli etendust juulikuus Pranglis ning augustikuus üks Käsmus, kaks Neeme külas ja kaks Viimsi Rannarahva Muuseumis” räägib Jane Leppmets.
Kui suur on suvelavastuse meeskond? Leppmets loetleb üles kõik olulised nimed, nende hulgas ka mitmeid väga tuntud inimesi: näidendi dramatseering Piret Saul-Gorodilov, lavastaja Eva Kalbus, lavastuse originaalmuusika Silver Sepp, kunstnik Riin Maide. Osades Külli Reinumägi, Egon Nuter, Ingrid Noodla, Hanna-Ly Aavik, Mattias Nurga, Reemus Tõniste ja Markus Reinboom.
Valmis ka film
Eestirannaga juhtunust otsustati valmis teha ka film “Eestirand. Mälestused ja tänapäev”. 2018. aasta suvel alustati ka intervjuudega – oma mälestusi päästeoperatsioonist jagasid mitmed Prangli ning Neeme eakad elanikud. Nii meenutas Prangli vanaproua seika, kuidas laeva karile sõitmisest alates alustasid kohalikud mehed lisaks inimeste päästmisele kibekiirelt maha laadima ka laeval olevat hiigelsuurt piirituse kogust. Piiritust sai lõpuks terve Prangli saar täis, nii et seda polnud kuskile pannagi, ka süüa polnud kuskil keeta, sest kõik elamises leidunud anumad olla olnud piiritust täis.
Neeme inimesed aga meenutasid hetki, kui Pranglist hakati paatidega inimesi Neeme tooma, et neid sealt edasi mandrile saata – võhivõõraid inimesi majutati oma pisikestesse elamistesse ja jagati nendega ka oma toidupoolist.
Filmi esilinastus toimus mullu sügisel Viimsi Rannarahva Muuseumis ja tänavu kevadel Neeme külas Ruhe restoranis.
Jane Leppmets, kes ise on etendust näinud juba vähemalt viis korda, räägib, et talle meeldib etenduse juures enim see, et see pole tehtud liialt melanhoolses võtmes ja ei jäta hinge raskemeelsust. “Ehkki palju inimesi ka hukkus, siis suurem jagu inimesi suudeti siiski päästa ja see teeb sellest loost pigem positiivse loo – kuidas inimesed hoidsid kokku ja aitasid ligimest nii nagu oskasid,” põhjendab naine.
Järgmised etendused toimuvad 1. augustil kell 19 Käsmus restoranis Kaspervik, 5. ja 6. augustil kell 18 Neemes restoranis Ruhe ning 7. ja 8. augustil kell 18 Viimsi Rannarahva Muuseumis. Pileteid saab Piletilevist, www.pranglireisid.ee või kirjutades info@pranglireisid.ee.
Eestiranna lugu (Wikipedia)
Eestirand oli 1910. aastal Šotimaal ehitatud aurulaev, mis oli hiljem Eestis kasutusel kalapüügilaevana ja kaubalaevana. 28. augustil 1940 laev natsionaliseeriti ning 1941. aastal kui algas Nõukogude-Saksa sõda, võeti Eestirand Punalaevastikku transpordilaevana VT-532.
1941. aasta augustis, kui Punaarmee taandus Wehrmachti eest ja valmistus Eestist evakueeruma, määrati Eestirand konvoisse, mis transportis Eestist samal aastal Nõukogude Armeesse mobiliseeritud mehi Kroonlinna. Laeval oli ligikaudu 3500 meest. Konvoi väljus Tallinnast 24. augustil kell 10. Keri saare lähedal ründasid konvoid Saksa õhujõudude lennukid, laev sai tabamuse, mille tagajärjel tekkis laeva põhja auk ning hukkus ka inimesi. Tänu veekindlatele vaheseintele jäi laev veepinnale ja jätkas aeglaselt liikumist. Pardal puhkes pommitamise järel paanika ja mitusada meest hüppas üle parda, enamik neist uppusid.
Ärev inimmass nõudis reisi katkestamist ja laeva mahajätmist. Laeva kapten keelduski hoolimata punase politruki ähvardusest konvoiga koos edasi sõitmast ja juhtis kahest pommitabamusest lekkiva laeva esmalt Keri saare suunas. Kapten olevat käinud koos politrukiga paadiga Keri saarel, kust telefoneerinud Tallinna, kuid sealt antud ikkagi käsk sõita Kroonlinna. Seejärel lahkuti Keri juurest ja siis juhtis kapten laeva käsku eirates Prangli saare juurde. Süsteemile avalikult vastu hakkamine oli toona hulljulge tegu, kuid sellega päästis kapten hulga elusid ja saatuseid.
Umbkaudu 2762 meest jõudsid laevalt Pranglile. Esialgu tegeleti öömaja ja toidupoolise otsimisega kohalikelt elanikelt. Hiljem toodi randa jäänud laevalt paatidega saarele juurde toitu ja vajalikku varustust. Hiljem transporditi pääsenud paatidega Neeme külla, mis oli Saksa võimu all. Algul koheldi neid kui sõjavange, kuid pärast kontrolli ja punavõimumeelse elemendi eraldamist lubati vabaks.
Sõja jooksul uputas ja purustas punavägi madalikul seisva ja tähelepanu tõmbava üsna suure laeva lõplikult. 1946. aastal tõsteti laeva vrakk üles ja pukseeriti Tallinna Paljassaare sadama juurde rannamadalikule. 1948. aastal lõigati ta Paljassaarel vanarauaks. Vraki veealune osa jäi aga siiski alles ja aerofotode ning mereajaloolaste arvamuse põhjal on see seal tänini.
The post Prangli saare olulisimast ajaloosündmusest valmis etendus ning film appeared first on Harju Elu.