12. mai õhtul esitles Lembit Teinbas ajalooraamatut “Saue – möödunud aegade kaja”. 369 leheküljel saab ülevaate Keila kihelkonna ühe osa asumite loost alates 13. sajandist kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Harju Elu vestles Jälgimäe mehega paar päeva enne raamatuesitlust. “Eks raamatu koostamine võttis aega. Ma leidnud kohe, kuidas seda koostada. Mõtlesin ja nuputasin,” ütleb Teinbas. Viimane ajend oli see, kui ajalooline Saue küla sai tagasi enda vana nime. Siis tekkis mõte koguda kokku Tallinnast lõunas asuva kaheksa küla, mõisa ja asumi lood. “Eks neid võinuks olla veelgi rohkem. Aga Sakust ja lõuna poole jäävatest kohadest (Jõgisoo, Voore ja Koppelmaa) on kirjutatud ja kirjutatakse edaspidi veelgi,” ütleb Teinbas. Ajapiirid kaheksa kandi loost ulatuvad 12.-13. sajandist kuni aastani 1991. Hilisemast ajast on kirjutatud lahti Saue küla nime lugu ligi kümne aasta jooksul kuni aastani 2014. “Külade vahed on väikesed, kuid saatused sarnased,” lisab mees. Miks on raamatus just selline asumite järjestus ehk Tänassilmast Sakuni? Kõik algas sellest, kui Taani preestrid tulid 13.s ajandi esimesel veerandil põhja poolt Eesti ala ristima. Tänassilma oli nendele esimene. Ja Saku tinglikult viimane, sest seda asulat toona veel ei olnud. Kui sõita Jälgimäelt Tallinna suunas, siis üle silla jõudes näeme peaaegu Tänassilmani laiuvat heinamaad. See oli kunagi muistne hiieala. ...
Artikkel "Jälgimäe mees kogus Saku ja Saue asumid raamatusse" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.