Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaamaga on kummalised lood, sest ühtpidi ei tohiks jõe voolu ja kalade liikumist takistada, sest joast kuni suudmeni on tegu Natura loodusalaga; teisalt peetakse rumaluseks pea saja-aastase tammi lõhkumist ja paisjärve kaotamist. Eesti Energia, kes rendib Jõelähtme vallalt kinnistut, kus tamm ja hüdrojaam asuvad, on Linnamäe paisul hüdroenergiast elektrit tootnud 2002. aasta lõpust. Et tegu on kaitsealaga, on seal toimetamiseks vaja vee-erikasutusluba, mida Eesti Energia on aastate jooksul taotlenud neljal korral ja selle ka saanud. Praegune luba kehtib käesoleva aasta lõpuni. Et tootmist ikka jätkata, on ettevõtte esitanud taotluse uue vee-erikasutusloa saamiseks. Algatatud on keskkonnamõju hindamise (KMH) programm, millega hinnatakse muuhulgas ka tammi ja elektritootmise mõju Natura ala kaitse-eemärkidele. Eesmärgiks on muuhulgas lõhe kaitsmine – kala peab vabalt liikuda saama. Potentsiaali jõel on Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtini sõnul näitavad Jägala jõel läbiviidud uuringud, et Natura kaitseväärtused on seal osaliselt säilinud, sealhulgas ka taastamisväärtus, mistõttu Jägala loodusala Natura võrgustikust välja arvata ei saa. Natura eesmärkide saavutamise vajadus aga tähendaks paisutuse likvideerimist. „Natura alal tohib negatiivse mõjuga tegevust lubada ainult juhul, kui tegevusele (antud juhul elektritootmisele) puuduvad alternatiivsed lahendused, liikmeriik võtab kasutusele hüvitusmeetmed ja tegevuse elluviimiseks on üldiste huvide seisukohalt mõjuvad põhjused,“ loetles Märtin. Millised otsused ...
Artikkel "Paisjärve ja hüdrojaama saatus selgub uuringuga" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.