Paldiski Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva (29. märts 2001) traditsioonide juurde kuulub üks korralik, ca 31 kilomeetri pikkune rännak. Kuna poolteist aastat tagasi jäi ajateenistuses sõduri baaskursusel lõpurännak tegemata, otsustasin selle võla tasuda 13. korda toimuva Scoutsrännakuga. Rännakupäev on 7. aprill ja äratus on hommikul kell 5.00. Vaja on valmistada tugev hommikusöök, pakkida seljakott ja jõuda Paldiski rongile. Rongijaamas ei pea kaua üks ootama, sest rännakule sõidab veel üks huviline. Roheline taktikavorm seljas ja suur seljakott käes, ilmub rongijaama keskealine, habemes ja pikkade juustega Harju malevlane Tõnis. Saan rõõmsameelse Tõnisega kohe jutule, sest päeva eesmärk on meil üks – rännak läbida. Rongis kohtume veel teise Harju malevlasega, Marekiga, kellel on kaks kotti: seljakott, mis paistab suurem kui tema ise, ja üks ebatavaliselt pikk relvakott. Marek ütleb, et hoiab seal enda relva Sig Sauer 716, mille ta 2600 euro eest Kadaka turult ostis. Kella 7.30ks on relva-, sõja- ja ajaloojutud räägitud ning oleme kolmekesi Scoutspataljonis. End rännakule registreerinud, lähen kaaluma seljakotti, mis peab reeglite järgi olema vähemalt 15 kg. Minu oma kaalub aga ainult 4,5 kg. Kuid pataljoni territooriumil on liivaalused, millega saan kaalu tõsta. Paar labidatäit liiva kilekotti ja seljakoti kaal on 18,5 kg, millega lähen ka rajale. Ülestähendusi rajalt Kell 9.00. ...
Artikkel "31-kilomeetrise Scoutsrännaku rõõmud ja mured" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.