Võerdla küla Jõelähtme vallas on minu jaoks oluline koht, kuigi siinset aastasadu vana traditsioonilist külamaastikku ei saa minu lapsed kunagi näha. Suur osa vanast Võerdla külast on tänaseks päevaks kadunud, muutunud nostalgiliseks paigaks; maastikuks, mida külaeluga seonduvalt enam ei ole. 1930ndate arvepidamise järgi oli Võerdlas rikkaid suurtalusid ja väiksemaid saunikukohti, kokku 22 suitsu. /…/ Üheskoos saadi hakkama nii venelaste kui sakslaste võimu ajal. Elati üle kolhooside moodustamise ja küüditamise aeg. Võerdla külale sai saatuslikuks Maardu fosforiit. Oma kodude kaotuse ja fosforiidikaevanduse ajaga seotud mälestusi jagasid minuga mitmed Võerdla ja Kroodi küla endised ja praegused elanikud. Troostituse tunne, kurbus ja südamevalu väljendub nende lugudes, kes pidid minema. Palju lihtsam ei olnud ka neil, kes jäid. Liivi S.: „Olid eelmise sajandi kuuekümnendad. Aeg, millal Maardu kaevandused hakkasid alla neelama Võerdla, Kroodi ja Kallavere külasid. Terved külad lihtsalt kaotati ja pered pidid otsima uued elamispaigad. /…/ 1971. aasta viimasel suvel olid meil maal veel vanaisa Anton ja ema Leida. Kaev oli veest tühi, ainult ühes allikas oli vesi. Lõhkamisel lendasid kivid katusele, maja seinad olid õhukeseks raputatud. Septembris oli veel vaja kartul maast võtta, kõik ülejäänu oli juba kolitud. Anton, kes oli elanud Samblal 84 aastat, sündinud, kasvanud, pere loonud, lapsi matnud, sõjad ...
Artikkel "Võerdla küla – kadunud, muutunud ja nostalgiline paik" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.