Kes meist ei mõtleks vahel sellele, palju talle aastaid antud on ja kui palju ta neist tervena suudab püsida, täisväärtuslikku elu elada: käia tööl, olla rõõmuks abikaasale või muidu kaasale, käia maailmas reisimas, toetada vajadusel lapsi ja lapselapsigi… Tervise Arengu Instituudis on analüüsitud* meie keskmise eluea ja tervena elatud aastate näitajaid maakondade kaupa, võrdluseks Eesti keskmine. Ülemöödunud aastal oli Eesti keskmine eluiga – naistel kõrgem, meestel madalam – 78 aastat. Maakondade lõikes olid kõikumised väikesed: harjumaalase keskmine eluiga küündis 79 eluaastani, Ida-Virumaal elati ainult 75 eluaastani, Põlvamaal suri inimene keskmiselt 77-aastaselt. Märksa suuremad erinevused olid aga tervena elatud aastates. Kui Eesti keskmisena püsis inimene oma 78 eluaastast terve ja elurõõmsana keskmiselt 56 aastat, siis Harjumaa oma 58 aastaga oli selle näitajaga üsna Eesti keskmisel tasemel. Kõige kauem püsiti terve ja elurõõmsana Läänemaal, 78 eluaastast kogunisti 65, ja kõige vähem oma elueast püsisid tervena Põlvamaal elavad inimesed, 77 eluaastast vaid 45 ehk 22 aastat kimbutasid üle 45 aasta vanuseid inimesi hädad, mis reeglina vanemaid inimesi ikka kimbutavad – südame ja veresoonkonna haigused, liigesehädad. Vahe parima ja halvima näitajatega maakona vahel on kogunisti 20 aastat ehk neljandik oma elust peavad inimesed mõnes maakonnas kannatama tervisehädade käes. Millest erinevus? Kõneleb Tervise Arengu Instituudi ...
Artikkel "Oodatav eluiga ja tervena elatud aastad" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.